The following is the text of a Keynote address delivered by Dr Pratap Naik,
S.J. the Director of Thomas Stephens Konknni Kendr, Alto Porvorim during the
opening session (21.12.2008) of First Konknni Literary and Cultural Conference
(Roman script) held at Ravindra Bhavan, Margao from 20 to 21 December 2008.
Romi lipientle Konknnichem Poilem Sahityik ani Sonvskrutik Sommelon
20 -21 Dezembr 2008
(Mukhel Ulovp)
Pai Tiatirst João Augustinho Fernandes Sal
Moddgão, Gõy
20 .12 . 2008
Machier aslololea bhov manestamno, bhavamno ani bhoinnimno,
Tumkam somestank Dev bori sanz dium.
Moddganvchea Pai Tiatirst João Augustinho Fernandes Salant Dalgado Konknni
Akademichea fuddarponna khal Az ani faleam Romi lipientlem Konknnichem Poilem
Sahityik ani Sonvskrutik Sommelon zata hi khobor fokot amkam mat nhoi punn
sogllea Konknni lokak sontosachi ani obhimanachi. Punn aicho dis Konknnichea
itihasant dukhacho dis. Kiteak 22 vorsam adim heach disa Konknni bhaxechea
chollvolli vellar amchea bhava Floriano Vazak aplo jiv diuncho poddlo. Uprant
kaim disamni her so zonnamni aplea jivachem bolidan kelem. Dev tanchea otmeak
xanti dium ani tanchea magnnean hem sommelon zoitvont zaum.
Kal ami Gõycho suttkecho dis monoylo. Gõychi suttka zatoch Gõy Moharaxttrant
vechem nhoi punn tem vegllem urche khatir opinion pola vellar Romi lipientli
Konknni vaporchea lokan purto tenko dil’lo. Haka lagun az Gõychem khaxeleponn
urlem. Romi lipientli ani Kon’nodd lipientli Konknni borpavoll ani vavr polleun
1975 vorsa Sahitya Akademin Konknni sahityachi bhas mhonn manytay dili. Nagori
lipient tednam bhov thoddi Konknni borpavoll asli. Gõyant chimttibhor borovpi
Nagori lipient Konknni boroytale ani tech apli borpavoll vachtale. Tea vellar
Gõyant Konknni mhonnlear Romi lipientli Konknni hem sot soglleank khobor
aslem. Xiklolo Kristanv lok Purtugez ani Inglix vaportalo. Hindu lok choddso
Marathi vachtalo ani boroytalo. Razbhas kaideache chollvollik poixeancho ani
lokacho purto tenko konnem dil’lo? Amich. Romi lipientli Konknni
vaportoleamni. Konknni chollvolli vellar mar khal’le ani jiv hogddaun ghetlole
konnem? Amcheach lokan.
Amkam fottoun amchea lokachea bollar apli Konknni ani Nagori lipi Gõychea
Razbhas Kaideant aspaun ghetli. Konknni mhonnje Devonagori lipientli Konknni
hem vakya Razbhas Kaideant ghalunk laylem. Konknni Gõychi Razbhas zali dekhun
Gõyak ghottokrajeacho dorzo mell’lo ani 40 amdarank amcher raz korunk vatt
meklli zali. Gham’ kaddunk Pavlu ani khaunk mat Panddu hi got itle dis amchi
zal’li. Kama purte mama aslolea hannim amche hok nakarle. Punn pattlea chear
vorsam pasun amche modlea kaim zonnamni kelolea vavrak lagun Konknnichea mollar
novem pan ugtem zaunk laglem. Aichem hem sommelon bhaxe ani lipie mollavoili
amchi suttka khunnayta. Itle dis amcho lok Nagori lipiechea ani tantum
borounche Konknnichea gulamponnant jiyetalo ani aplem apleponn va osmitay
ugtean dakhounk pattim sortalo. Razbhas kaido pas zatoch amcho lok nirxelo.
Tankam dislem atam aple Konknnik man ani sthan na.
Sotakuch xevttim zoit mellta hi mhalgoddeanchim sangnni. Hi sangnni aiz khori
zaunk laglea. Gõychi suttka zai meren dhove katiche pakle amcher raz
choloytale. Gõychi suttka zatoch muttbhor kalle katichea Nagori akantvadeamni
amchea iskolamni apli Konknni bhitor rigoun amchea lokak aple bolieche ani
Nagori lipieche gulam’ kele. Hi tanchi axil’li, naxil’li Xixi Konknni boli ani
Nagori lipi tancheach lokan azun mandun gheunk na hem ugddem sot ami visrunk
favo na. Tancho lok ekuch Moratthi xikta na zalear Inglix xikta, bhov thodde
Konknni xiktat.
Moratthichi bhirant sodam amchea loka modem posravpi hea Nagori akantvadeamni
Konknni mollacher Romi lipientle Konknnichi ani Romi lipi vaportolea lokachi
sodam nosay kelea ani add paim dileat. Dor eka mollar amcho vavr pusun kaddcho
proytn te korit asat. Akantvadi armam gheun bhirant ani akant upzoytat.
Nagori akantvadi aplem lipiechem ani Moratthichem arm gheun amcher akant
haddtat. “Romi lipiechi magnni tumi korum nakat. Toxem tumi kelem zalear
Moratthi Razbhas zatoli ani ek dis Gõy raj Moharaxttrant vetolem ani tumi
sanddtoleat. Ami amchi hozar vorsanchi Moratthichi porom’pora soddun dilea.
Tumi tumchi fokot 500 vorsanchi porom’pora soddunk kiteak pattim sortat? Romi
lipi bhaili. Bhailo vistid Konknnik sobhona ani upkarna. Romi lipientle
Konknnik dorzo na, ti zantteank mat zai. Atam tumchim bhurgim Nagori lipient
Konknni xiktat ani kai bori amchi Konknni uloytat ani boroytat. Dekhun tumchi
Romi lipi soddat ani Nagori gheyat. Ami
soglleamni ek zaunk zai na zalear amche modem vantte fantte zatole ani dusman
amcho faido uttoytole” osli fottingponnachi bhirant ganvar posravpi he
akantvadi amchea lokachi mot chenchaytat ani tankam aple bolieche,
sonvskrutiche ani Nagori lipieche gulam’ korun dovortat. He akantvadi bhov
xanne. Razbhas Kaideant apli Konknni bhitor kaddtana Moratthi bhitor kaddunk
te bilkul visrunk nant. Eke khankent tankam apli Konknni zai ani dusre
khankent Moratthi zai. Apli cholaki vaprun fokot amchi Romi lipientli Konknni
tannim bhair dovorli. Sorkaracheo don Akademio asat. Kala Akademi ani Goa
Konknni Akademi. Kala Akademi adim Romi lipientlea borea eka pustokak puroskar
ditali. 1987 pasun to puroskar diuncho bon’d korunk laylolo konnem? Sorkaran
Romi lipiechea ekleak soit az meren Goa Konknni Akademicho odheokx mhonn nemunk
na. Ami Mukhel montrea ani her montream lagim upkar magun soit sorkaran portean
he pavtti Romi lipiechea vhoddlea
dusmanak ani eka Nagori akantvadeak Goa Konknni Akademicho Odheokx nemla oxi
gupit khobor aikunk yeta. Romi lipi vaporcho monis nemcho nhoi mhonn
sorakaracher cheponn haddpi konn? Amchea tonddar Romi lipiek sorkaracho sogllo
tenko mellunk zai mhonn godd godd sangpi pattlean amkam kitench diunchem nhoi
mhonn amdarank ani montreank sangun pattlean amkam suri toppi konn? Hech
Nagori akantvadi. 35% Gõykarank lipiechea nanavan bhair uddounchi va bhair
dovorchi hi tanchi fituri visavea xekddeantli Gõyantli vhoddli fituri oxem ami
mhonnli zalear amchi chuk kiteak zata?
Amkam tannim Romivadi mhonn hinnsayle, amche vatter kantte tannim ghale,
addkholli ubeo keleo. Razhas kaido pas zaunche adim sorkara thavn Romi lipiek
mellche puroskar ani her suvidha tannim bon’d korunk layleo. Aryan kull,
Sonvskrut bhas, Nagori lipi ani apli zat povitr, unch ani bori hem
bamonnvadachem aplem zan’vem dusreanchea golleant ghalunk te ratdis vavurtat.
Bamonnvad mhonnje bamonnancho vad nhoi. Bamonnvad hem ek ghatmari chintop.
Aplem mhonnlolem sogllem borem, unchlem, dusreanchem mat vaitt, sokoilea
panvddeachem hea chintpak bamonnvad mhonntat. Ek bhas, ek lipi, ek sahitya ani
ek somaz hem bamonnxayechem Nazi totv Konknni sonvsarant vistarchem misanv
tanchem. Amche modlea kaim zonnank machiechi va podvechi axa dakhoun ani
thoddeank tanche zaticho ugddas korunk laun tanche vatten voddun gheun vichitr
nanvachi vichitr sonvstha ghoddoun haddun amchea loka modem futt ghalchem
noxttem kam’ tannim kelam. Tanchea hea chintpak amche modle
dolle asun kudd’dde, kan asun bhere, tondd asun mone zal’le kaim menddre bolli
poddleat. Nosayen bhorlolea kallkachea hea puzareank az har apnnaunchi
poddlea.
Ekunnisavea ani visavea xekddeantlo Asaganvcho Fr. Sebestião Dalgado Konknni
zannkar ani Sonvskrut ponddit. Konknnichi lipi Nagori aschi hem tachem chintop
aslem. Konknni - Purtugez dikxonorint tannem Nagori ani Romi lipeo vaporleo.
Punn uprant tachench chintop tannem pallunk na. Tachem urlolem sogllem borovp
Romi lipient tannem kelem ani chhapun haddlem. Hi sot khobor zanna asun soit he
bamonnxay posravpi kallkache puzari amkam hinnsaun sangtat ami khoim
Dalgadachem nanv vaprun tachim totvam pallinastana tachea nanvacho vaitt vapor
kortanv. Hea kallkachea puzareank az ami spostt sangunk zai, “Papiamno,
Dalgadachea nanvan xoboy ghalum nakat. Dalgado xanno monis aslo. Taka aplem
chukichem chintop kollun ailem, dekhun tannem Nagori lipi bhair marli ani Romi
lipi apnnayli. Haka lagun tachi Konknni borpavoll sonvsarbhor lokak vachunk
mell’li ani Konknnicho bavtto tannem sonvsarbhor uboylo. Tumchea Xennoy bhaxen
Nagori lipich vengoun to boslolo zalear
az taka fokot Gõyant mat muttbhor lokuch vollkota aslo. Dalgadan 100 vorsam
adinch apnnem zaun bhair marlolem tachem chintop gheun, tea chintpachi topi
amchea mathear ghalunk tumi atam amkam tachea nanvan fottaxeo sangum nakat.
Tumkam zai zalear tumi Nagori lipiechi topi korun tumchea matheak ghalun
bhonvat na zalear tacho valo korun bhenddak bandat. Amchi kaim addkholl na.
Sorkaracho kitench tenko nastana itlim vorsam ami amchi Konknni samball’lea ani
ti vaddoylea. Tumkam dhir ani takot aslear sorkaracho duddu gheunche bon’d
korat. Fokot tumchea bollar tumchi Konknni ani Nagori lipi 50 vorsam choloun
dakhoyat. Himmot asa zalear hem poilem korat ani magir tumchim xapotam amkam
sangat”.
“Ami paxiens kaddpi xant gunnache monis. Hacho orth oso nhoi sodam kall ami
onit sosun tumche gulam’ ravtole. Atam amkam zag ailea ani tumcho rag aila.
Ami tumkam bott dilem. Tumi amcho hat gill’lo. Atam tumi amkam akhkhe gillunk
sodtat. Tumchea pasantli ani ghasantli ami amchi suttka korun ghetlea. He
fuddem amche bhaxecho bavtto amchea hatant gheun ticho fuddar ami tharoytoleanv
ani ghoddoytoleanv. Tumchi vatt tumkam dovrun amchi vatt sodun kaddun tantlean
ami choltoleanv. Atam tumi amkam addavunk sokche nant. Kiteak tumche dis
sompleat. Tumchim tim ddhongi nattkam tuminch khellchim poddtolim ani tuminch
tim polleunchi poddtolim. Itle dis tumi amkam, tumchea mon bhulopi godd godd
utramni fosoyle ani amchea ghamachem rogot piyeun tumi dis kaddle. Tumkanch
lagun tumchi Konknni fuddem geli na va amchi Konknni fuddem vochunk tumi soddli
na. Ekvottachea nanvan tumchea kopotti zallant ami xirkoleanv ani ghusmottun
urleanv. Tumchea
gulamponnantli suttka atam ami korun ghetlea. He fuddem tumchea angnnant ami
fugddi ani dekhnni nachchenanv. Konknni mollar itle dis tumi choloyl’lem
bhattkarponn atam somplem. Konknniche munddkar ami, atam tumchea dolleam
mukhar bhattkar koxe bhonvtoleanv ani tumi amcher ghal’leo boliecheo, lipiecheo
ani her sanklli toddun moddun suttkechi jinn ami zogtoleanv. Atam amche vatter
durgam ubim korum nakat. Az pasun tumche vatte poros amchi vatt veglli astoli.
Kiteak tumi amche vangdda naslech. Tumi fokot tumchea svartha khatir amcho
faido kaddun ghetlo. Usaros piyetoch chivddam bhair martat toxem tumchem kam’
zatoch tumi amcho ghat kelo.”
Ixttamno, aichem hem sommelon mhonnlear amkam chepun dovorlolea amchea
dusmananchea tonddar ami marlolem zoitache suttkechem ek sonnsonnit thapott.
Punn visrum nakat hi fokot amchea zoitachi survat, xevott nhoi. Zoitachea
sontosan ami az varear ubot ravunk favo na. Amche paim zomnir tenkun
thonddsannen mukhli vatt ami sodchi poddtoli. Tache adim amche ixtt konn ani
dusman konn hachi ami khatri kel’li bori. Gõyant Purtugez yeunche adim hanga
lok Konknni uloitalo. Punn dharmik sahitya ani her borpavoll Moratthint zatali.
Dekhun sollavea sotravea xekddeantlea Fransiskon ani Jezvit padrimni Kristanv
loka khatir dharmik podya borpavoll Moratthint boroyli ani godya borpavoll
Konknnint boroyli. Tonddar Konknni punn vachtana ani boroytana Moratthichi
porom’pora adim pasun hanga asloli ti atam-i chaluch asa. Moratthi amchea
Hindu bhavanchi ani bhoinninchi dhormachi bhas. Hem sot ami visrunk favo na.
Gõyant Moratthi vachtolim ani boroytolim
amchim dusmanam kedinch nhoi. Tannim amche Konknnik ani Romi lipiek virod
kednanch korunk na. Ullttench zalear Konknni mhonnlear Romi lipientli Konknni
hem tim sangot aileant. Romi lipiek sorkari tenko ani odhikrut manytay mellunk
virod korpi konn? Nagori lipi vaportoleam modle fokot muttbhor akantvadi ani
tanchea zomeant bhorti zal’le amche modle kaim dedd xanne. Ami kednanch Nagori
lipi naka mhonnunk na va tika virod korunk na. Itlem asun soit te kiteak amkam
virod kortat? Zap sompi asa. Amchea ghamar te fuddari zale, tannim nanv
zoddlem, puroskar ghetle, KPA vellar lokache duddu ani uprant sorkarache
lakhamni duddu aplea bolsant ghale ani hem duddu bhitor ghalchem kam’ chaluch
asa. Romi lipientle Konknnik, sorkaran tenko dilo zalear apnnak mellta tem
chukot ani Romi lipientli Konknnich fulot ravun Gõychi razbhas zatoli ani
hanchi bamonnxayechi Xixi Konknni ek dis sompot hi tankam bhirant laglea.
Nagrintli Konknni fokot loka thavn
sorkarak melltolea duddvancher bendor koxi dis kaddta. He duddu mellche bon’d
zale zalear hech Nagori akantvadi Moratthiche kuxin uddi martole ani apunn
sodanch Moratthiche bhokt asle hem ddhong korun dakhoytole. Konknnichea nanvan
xoboy ghaltana tannim azun Moratthi soddunk na. Te azun Moratthi vachtat,
boroytat, tantle puroskar soit ghetat ani devosponn fokot tech bhaxent kortat.
Fokot amkam Romi lipientli Konknni soddunk te xapotam sangtat. Apli Xixi
Konknni amcher thapun, porot ek pavttim bhaxechea ani sonvskrutichea mollar te
amkam battaunk sodtat ani sodam kall tanche savllent dovrunk polletat. Hi
tanchi fituri amchea sadea ani bhollea lokak somzona.
Amchea desant thoim hanga akantvadi hol’le kortat ani niroporadhi lokacho jiv
kaddtat hem ami zannanv. Hea akantvadeank ekuch dhortat va marun uddoytat va te
pollun vetat. Punn Konknni mollavele Nagori akantvadi veglleach prokarache.
Tanchim hatiaram mhonnlear apli boli, Nagori lipi, podvi ani cholaki. Him
hotiaram vaprun, te Konknnichea mollar jitlo faido asa, to fokot apnna bhitor
vanttun ghetat. Konknnichea mollar jitle sorkari zage asat title apnnak te
melloun ghetat. Apunn masache kuddke khatana avaz uttoytoleank haddache kuddke
uddoytat ani tanchim tonddam bon’d kortat. Hea Nagori akantvadeank sompounk
ani tanche hol’le thambounk ami atam ekktaim yeunchi ani vavr korchi goroz.
Mukhlim pavlam ami dhiran ani ekkvottan marchim poddtolim. He nodrentlean kaim
suchovnneo tumche mukhar manddtam:
1. Ami Konknni monis. Hem amchem apleponn ani vhoddponn. Sonvsarant khoincheay
somudayacho lok apli avoybhas ulounk lozona. Fokot Gõyant apnnak Gõykar mhonnpi
amich Konknni ulounk loztanv. Konknni mhonnlear renderanchi, poderanchi,
kharveanchi, kumbaranchi, moddvollanchi, thovoyanchi, chakranchi,
munddkaranchi, tiatristanchi ani sokoilea lokachi bhas oslem chukichem chintop
Gõyant azun asa. Hea chintpachea gulam’ponnantle ami bhair yeunk asa. He
fuddem obhimanan amchea ghoramni ani Konknni mon’xam lagim, fokot Konknni
uloytoleanv ho thir nichev az ami korum-ia. Amchi bhas ami uloynanv zalear ani
ti ulounchi ani ti voir kaddchi konnem? Her rajeam thaun yeun Gõyant vosti
kortolea kamgar lokak ami ghantti hem utor vaportanv. Hem utor ami vaporchem
nhoi, kiteak tantlean amchi seva korpi dubllea lokak ami dukhoytanv. Tem utor
vaprunkuch zai zalear az pasun tem utor ami oxem vaporum-ia. Jim konn apunn
Gõykar mhonntat, Gõyant zolmoleant
ani Gõyantuch jiyetat punn Konknni ulounk toyar nant ani aplea ghorant
Purtuges va Inglix tastat tankam ami ghantti mhonnum-ia. Tankam amchi manachi
machi diunchi naka. Jim konn sobhemazar obhimanan apli Konknni, zaundi ti
Saxttichi, Bardeschi, va dusri khoinchi-i Konknni boli uloytat tankanch ami
amche machier bosunk zago dium-ia. Potta khatir ami Inglix ani her bhaso
xikum-ia. Konknni amchea kallzachi bhas mhonntoch tika amchea ghorachi ranni
korum-ia.
2. Konknni uloylearuch pavona. Ti ami vachchi ani thoddi tori borounchi goroz
asa. Romi lipient uzvaddak yeunchim kaim nemallim asat. Tim ami vachum-ia.
Hantlean amchi Konknni sudartoli. Nemallim choloytoleanchi umed ami
vaddoytoleanv ani tankam amcho adar diunk pavtoleanv. Ho kall inttornettacho
ani i-meilacho. Inttornettar ami Konknni vaporlear ti sonvsarbhor lokak pavta.
Ek gozal ami ugddas dovorloli bori. Romi lipi fokot Kristanvanchi ani
Gõykaranchich nhoi. Ti sogllea sonvsarachi lipi. Tika jatkat, dhorm lagona.
Romi hi ekuch lipi, sogllea Konknni lokak ektthaim haddunk ani dovrunk sokta.
Nagori akantvadi aple lipie vixim kitlim-i xapotam sangum, ti lipi azun
lokamogall zaunk na ani he fuddem zaunchi na. Sahitya Akademi ani Jnanpitth
puroskar mell’lolea Konknni borovpeanchi pustokam khoponant dekhun heach vorsa
Otubr mhoineant tim Ponnje bos sttenddar bhiknnam viktat toxim sopeancher
posrun zaiti sutt diun vikunk dovorlolim.
Itlem korun soit thoddinch pustokam vikun gelim. Nagori pustokam poros
bhiknnank Gõyant chodd khop asa hantum dubav na. Nagori lipientle Konknnik
Gõyant ani Gõyam bhair fuddar na. Kerollant Konknni borounk kaim bamonn,
Molyallom’ lipi vaportale. Uprant tannim Gõychi dekh gheun Nagori ghetli. Atam
Kerollant Konknni melea ani Konknni lok mat jivo asa! Tannim apli Molyallom’
lipi chalu dovorloli zalear hi got tancher yeunchi nasli. Hi got amchea Gõyant
zaunk favo na. Amkam bhas gorjechi, lipi nhoi. Lipi fokot bhaxechem bhailem ek
nhesonn. Bhaxe khatir lipi asa. Lipie khatir bhas na hem sot ami somzun
gheum-ia. Lipiek lagun Gõyant amchi Konknni morunk ami diunchi naka.
3. 2007 vorsa pasun Kornattokantlea Konknni lokan lokxay rit vaprun aple
Konknnichi lipi Kon’nodd ho tharav ghetlo ani iskolamni tannim sove klaxi thaun
apli Konknni Kon’nodd lipient xikounk suru kelea. Hea vorsa 101 iskolamni
thoim Konknni xikoytat. Hantlim 4 sorkari iskolam soddlim zalear urlolim 96
iskolam Kristanvanchi. Thoinche chear Nagori bokdde ani hangache chaer menddre
ektthaim zale ani Kornattokachea sorkaracher tannim dobav ghalun iskolamni
Nagori lipich Konknnichi lipi korunk pollelem. Punn Eric Ozario hachea
fuddarponna khal lokan tem korunk soddlem na. Atam Kornattokant Konknni
Kon’nodd lipient va zai zalear Nagori lipient xikounk zata. Pustokam ani bhas
mat veglli. Nagori zai mhonn thoim bobo ghaltoleamni aple eke xallent soit azun
Konknni xikounk suru korunk na! Romi lipientli Konknni iskolamni ek vixoy
mhonnun xikounk suru korunk sorkara lagim, xikxonn khatea lagim ani iskolanchea
vhoddilam lagim ami magnni korcho vell
pavla. Ho suyog ami soddunk favo na. Hea sommelona vellar hacher kholayen
vichar zaunk zai. Sindhi bhas Farsi-Arbi lipent ani Nagori lipent iskolamni
xikunk mellta. Tosloch hok amkam Gõyant mellunk zai ani to veginch melloun
gheunchi zobabdari amchi soglleanchi.
4. Gõychem khaxelponn urunk Konknni zai. Konknni urunk Romi lipi ani te
lipientli Konknni gorjechi. Amchea eka kovin mhonnlam:
“Konknni mayek vivid lipio
Ticheo teo sobit saddio.
Ekuch lipi, tuji boli
Dusreancher thapunk vexi
Tuji lipi urtoli
Konknni mat mortoli.”
Mhonntoch Gõyant Konknni fulunk, Razbhas Kaideant Nagori lipiek jitleo suvidha
ani odhikrut zago asa titloch man ani zago Romi lipiek sorkaran vegim diunk
nettan ami vavr korchi goroz. Rajkaronni amkam utor ditat ani uprant
fottoytat. Machier choddtoch te Romi lipie khatir tannim kitem kelam tachi
volleri te amkam rongoun sangtat. Ami veginch Romi lipiek hem ditoleanv ani
tem kortoleanv osleo fottaxi te martat ani ami tancher visavas dovrun tankam
tallio martanv. Amkam atam tanchim fokot pokim utram nakat. Tancher ami
patieun ravunk zaina. Fottaxeo marunk ani virod partik taschea kamant te ekdom’
huxar. Romi lipiek sorkaran kitem adar dium yeta tem ami jerul korun ghetoleanv
mhonn te amkam portun portun sangtat ani ghanneak bandlolea boila bhaxen te
amkam ghunvddaytat. Amche Konknni khatir kitem korunk asa tem tannim poilem
korun dakhounchem ani magir tankam ami tallio marum-ia.
Itlem asun soit atam meren khoincheach amdaran va montrean korunk naslem amchem
kam’ atanchea mukhel montrean thoddem tori kelam. Romi lipie vixim thoddem
tori borem mon tannem dakhoylam hantum dubav na. Punn tannem amche khatir azun
zaitem korchem urlam. Soglleank visvasant gheun bhaxecho prosn apunn
soddoytolom hem utor tannem pattle vidhan sobhent dil’lem. Punn azun kaim
zal’lem dixtti poddona. Az Mukhel montri hanga mukhel soiro mhonn hajir asa.
Tache kodde az ami portun eka avazan magum-ia: “Amkam sorkarachi va konnaichi
bhik naka, kakllut naka, upkar nakat ani favor nakat. Ami he Gõyche bhuinchim
bhurgim. He bhuint amkam zago asa ani hok asat. Amkam Razbhas kaideant, amchea
hokacho soman dorzo vegim diyat ani amcher Nagori akantvadeamni ani amdaramni
kel’li onit sasnnachi kaddun uddoyat. Amche matient amchi maim-bhas samballunk
ani ti fulounk tumi amkam tumche hat diyat ani ami tumkam amcho hat ditolim.
Na zalear fuddle
venchnnuke vellar kitem korunk zai tem ami tharaytolim ani amcho hok ami
zhuzun jikun ghetolim. Lokxayent lokachi takot soglleant vhoddli hem tumi
visrum nakat.
Gõychea mhojea bhavamno ani bhoinnimno, xevttim tumkam itlench sangtam. Uttat.
Zagim zayat. Itlea vorsanchi tumchi nid, allsay ani susegadponn soddun diyat.
Tumchea ghorant Nagori akantvadeamni aplem ghott pennem kelam ani tumkam
tumcheach ghorantlim bhair ghalun tumchem ghor aplench korunk te manddnni
kortat. Tumchea hokam khatir, tumche Konknni khatir, Romi lipie khatir avaz
uttoyat. Ho dis tumcho. Oslo dis porot tumkam mellchona. Az, vhoi azuch eka
monan ani eka avazan tumkam nit magat ani ti mellosor ekvottan vavrat ani goroz
poddlear chollvoll suru korat. Na zalear tumchi Romi lipientli Konknni Gõyant
somptoli ani tiche vinnem tumchem apleponn ani Gõykarponn sasnnak na zatolem.
Hem vaitt tumkam zal’lem zai va naka? Zoitacho bavtto tumchi vatt rakta. To
apnnayat ani dusmanank haroyat. Tumcho fuddar tumche bhaxecher ani lipiecher
asa. Dekhun tumche bhaxe ani lipie khatir avaz uttoyat. Tumcho fuddar fokot
tumchea hatant asa.
Romi lipientle Konknnik zoi, zoi.
Tumkam somestank Dev Borem Korum.
Dr. Pratap Naik, S.J.
Thomas Stephens Konknni Kendr
Alto Porvorim, Gõy – 403 521
Add more friends to your messenger and enjoy! Go to
http://messenger.yahoo.com/invite/