Zoit Sotachench Asta!

-Jose Salvador Fernandes


“Romi lipientlean sarki Konknni borounk zaina. Romi lipientlean Konknniche sarke uch’char zainant. Romi lipientlean uzvadda ailolea Konknni sahityak dorzo na. Romi lipien Konknni bhaxechi vatt lailea. Romi lipientlean boroytoleank Konknnichi buniyad na. Romi lipientlea boroupeank kholay na. Adi….” Oxea utramni sabar zannamni kitlexech pavtti Romi lipiek ani tantuntlean boroytoleank hinnsaileat, kikont keleat, unne nodren polleleat ani azun-ui hinnsaitat, kikont kortat ani unne nodren polletat. Zoxe porim kitem Romi hi Konknnichi bekaideachi (illegal) lipi ani tantuntlean boroytole-i kazari som’bonda bhair zolmolole koxe! Hantum chodd korun, Konknni moll aplea bapaichem bens mhonn miroytolea muttbhor bamnnancho aspav asa.

1987 vorsa Rajbhas Kaido (apnnak zai toso) pas korun ghetla tednachean te odik nettan ani odhikrut ritin Devnagori hich Konknnichi khori ani sobhavik lipi oxem mhonn dholkem vazoit bhonvtat. Khorem mhonnlear, khoinchech bhaxek sobhavik lipi asona hachi tankam khobor asa. Romi lipientlean Konknni bhaxek khoinchea rupan kitlem girest yogdan dilam ti-ui tankam bhorpur khobor asa. Punn hem sogllem Romi lipientlean zalam ani ghoddlam mhonn tankam mandun gheunkuch naka. Kiteak, tea sotachi tankam jirvonn zaina. Dekunuch te Romi lipiecho girest itihas kallachea pordea fattlean lipoupacho proyotn kortana distat. Romi lipientlean Konknni bhaxek dilolem yogdan nakarche ani kallokant dovorche khatir te bamonn lok ani tankam bolli poddlole Devnagori lipi Romintlean utraupi thodde “sobhavik lipiecho” mud’do (point) defence mechanism mhonn vaportat. Punn itihasant nond (register) zaloli khuinchi-i khobor defence mechanism-acho vapor korun lipoum vo noxtt korum yeta?

Abrilache 8ver, 2010 Romi lipientle Konknnint ek itihas ghoddcho asa. Tea disa, Romi lipientlean Konknni bhaxechi udorgot korunk vavurtele Dalgado Konknni Akademichem (DKA) ek pustok uzvadda yeupachem asa. Konkani Literature in Roman Script – A Brief History oxem tea pustokachem nanv asa. Hem pustok, Dalgado Konknni Akademin sorgest Profesor Dr. Olivinho Gomes hankam 2008 vorsa ek prokolp (project) mhonn dilolo. Te hea sonvsarak ontorche poilim, tannim ho prokolp toyar korun Dalgado Konknni Akademichea hatant ghalolo, ani fuddle son’vara to pustok rupan uzvadda yeta. Oxe torechem, poilim pasun Romi lipientlean Konknnint kelloilolea ani khelloilolea veg-vegllea sahitya prokaranchi vollokh korun diupi mol-mhotvachem ek pustok zachi nibel goroz asli tem uzvadda yeta hi dor eka Konknni, ani bhou korun Romi lipientlean Konknnicho vavr, seva kortolea mon’xak obhiman bhogpachi khobor!

Hea sod-vavrachea pustokant, sorgest Profesor Dr. Olivinho Gomes-an 1556 vorsa thavn Romi lipientlean Konknni sahitya nirmann zalem tacho niyall ghetlolo asa. Ho niyall dolle bhorun vachlo zalear, aiz je Romi lipiek hinnsaitat, kikont kortat, unne nodren polletat tanchea tonddak apo-ap chavi zateli. Romi lipientlean Konknnik sahityak tola-molachem yogdan favo zalam tem sot je fott mhonn sangot bhonvtat ani boroytat tankam atam ulounche ani borounche poilim donanchem tin pavtti chintchem poddtolem. Je konn Romi lipie vixim aplea monancher nennarponnacho goirum gheun asat tanchea-i monancho goirum nitoll korpacho vavr hem pustok kortolem. Romi lipientlea sahityacheo mullaveo ani sot gozali je lobadd monis Devonagori lipieche karpetti ponda lipoupacho proyotn korit asat tanchim-i rupnnim atam gollun poddtolim. “Romi lipientlean sarki Konknni borounk zaina, Romi lipientlean Konknniche sarke uch’char zainant” oxem sangpi, uloupi ani boroupi atam lojek poddpache dis pois aschenant. Kiteak, “Romi lipientlean sarki Konknni borounk zaina, Romi lipientlean Konknniche sarke uch’char zainant” oxem zannim tanche koddchean aikololem vo tanchem boroup vachlolem, tech lok atam tankam “zalear hem itlem ani sogllem koxem toyar zalem tor?” oso tankam proxn vicharpacho vell kednam-i yeum yeta.

Romi lipientlea boroupeamni sahityache veg-veglle prokar kelloun Konknni bhaxek poilim pasun rup-rong dila. Eke bhaxek sabar angamni jitli voir-unch vhorum yeta, titli tika unchle tenkxer vhorpacho Romi lipientlea boroupeamni proyotn kelolo asa – uprant to potrokaritechea, tiatrachea romaxinchea (kadamborinchea), kovitechea, kothanchea vo sahitik onnkarachea mollar zaum. Romi lipienuch Konknnichi buniyad mozbut korun dovorloli asa. Aiz he buniyadicher dusre aplem ghor bandun Romi lipientlean Konknni bhaxek yogdan diloleank ani azun-ui ditoleank “tumi bhaile, ami mullantle” oxi vagnnuk dilea ani ditat. Romi lipientli Konknni sompounk te fattlim sabar vorsam na-na toreche proyotn korit asat. Punn jea mon’xachi osmitay tache bhaxent asa, taka sobhavik lipiechean, nhoi mhonn addechea upayamni vo add vatten vochun kosoch sompounk zaina. Hachi zanniv lhou-lhou Devonagori lipientlean apunn Konknni zannar mhonn miroupi lokank zaunk laglea. Dekunuch aiz amkam tanchea tonddantlean, “je meren Romi lipientlean Konknni boroupi nim’nno monis astolo, te meren Romi lipiek amchean kainch korunk zaunchem na” oxe torechim utram aikunk yetat.

Atam, Abrilache 8ver, 2010 Profesor Dr. Olivinho Gomes-an kelolea sod-vavrachem Konkani Literature in Roman Script – A Brief History pustok bhair sortoch te anik kitem mhonntole tachi vatt ami polleun ravpchi matui goroz na. Kiteak, Romi lipientlean Konknnicho vavr zalolem sotachem pustok adim pasun konna-i khatir ugtem asa ani sodanch astolem. Konnachea-i kitlea-i fanciful fott ulounneancho tacher matui probhav zauncho na. Kiteak, zoit sodanch sotachench asta!

Aiz Mayachi 08 tarik. Monsenhor Sebastiao Rudolfo Dalgado hancho zolmacho dis. 1855 vorsa, Bardezantlea Assaganv ganvant tancho zolm’ zalo. Aiz tanchea zolmachem 156vem voros. Hea tanchea 156vea vorsachea disa nimitan, eka agllea-veglleach hea bhas-xastreak amchem noman!

Monsenhor Sebastiao Rudolfo Dalgado hancho 156vo zolmacho dis eke kherit bhaxen itihasik dis tharta. Monsenhor Sebastiao Rudolfo Dalgado hanchea nanvan choltele Dalgado Konknni Akademik (DKA) ani Romi lipientlean Konknni kelloun ani khelloun bhaxechi zotnay ghetoleank ani seva kortoleank ho dis khorea orthan aiz itihasik mhotvacho dis asa. Karonn, aichea disa Konkani Literature in Roman Script – A Brief History hem, khub vorsam meren kallachi samki goroz aslolem pustok uzvadd yeta. Hem pustok, Dalgado Konknni Akademin sorgest Profesor Dr. Olivinho Gomes hankam 2008 vorsa ek prokolp (project) mhonn dilolo. Te hea sonvsarak ontorche poilim, tannim ho prokolp toyar korun Dalgado Konknni Akademichea hatant ghalolo. He-ui tanchea mol-mhotvachea vavrak lagon, sorgest Prof. Dr. Olivinho Gomes Konknni mollar omor urtolo. Tanchea otmeak xanti mellum!

Konkani Literature in Roman Script – A Brief History oxe torechem pustok khub vorsam adim uzvadda yeunk zai aslem. Kiteak, Romi lipientlean Konknni bhaxechea ani sahityachea itihasant zo vavr zalo to pustokachea rupan attapunk na dekun, Devnagorivaleamni ‘xanneank’ pimpoll dakoupacho zaito proyotn kelo. Khorem mhonnlear, tancho to proyotn mhonnche bodlek, Konknni mollar Romi lipiecho zo mhotvacho itihas asa to pusun uddoupachi tanchi ti strategy asli oxem mhonnchem poddta. Hi strategy khottea, zatim-katinchea ani communal monantlean xizloli oxem mhonnonk koslich addkholl na. Karonn, aiz tor ami Konknni mollar nodor marlear, Romi lipientlean Konknnik mhotvachem yogdan diloleank, muttbhor bamonn Devnagorivaleamni bhairailole dolle bhorun disun yeta. Aplea boroupantlean ani uloupantlean Konknnichea veg-vegllea prokarancho ul’lekh kortana, Romi lipientlean poili kovita, poili potrokarita, poili kotha, poilo tiatr, poilem cholchitr, poili romanx uzvadda aili ani Konknni khatir poilo martir melo mhonn sangpak tanchem kalliz thorthorta ani dhodd’dhoddta. 1556 vorsa thavn Romi lipientlean Konknnicho vavr chalu zalo mhonn sangchea vellar tankam thorthoro sutt’tta ani tanchea monantlim itihasachim panam sanddtat. Nhoi, te tim sanddtat. Konknni mollar ghoddon gelolea tea itihasachim panam ustinastona te soroll Xennoi Gõybabaxim uddi martat. Punn Xennoi Gõybaban Romi lipient her bhasantlim rupantoram kelim tancho tankam itihas mellona tem vichitruch dista. Fokot Xennoi Gõybabalo Devnagoricho itihas mellta!

1987 vorsa Rajbhas Kaido pas kelo. Konnak lagun pas zalo? Mukhelponnan Romi lipientlea lokanchea prexorakuch lagun mum? Pordesant ravon aple maim-bhaxek manancho zago mellcho mhonn aplea ghamache duddu Konknni Porjecho Avaz-ak dhaddun dilolea Romi lipiek tenko diupi bhavancho-i tantum vantto asa mhonn mum? Ekdancho to Kaido pas zatoch hea soglleank tannim konnxak marle. Poisaile. Romi lipientle lok ‘dalit’ ani ‘harijan’ zalolea porim, ani fuddem vochun tanche kodde kosloch som’bond naslolea porim tankam fatt keli. He gozalik kitem mhonnpachem? Romi lipientlean Konknni samballtoleancho aplea faidea goir-vapor korop oxench mhonnchem poddlem mum? Khorem mhonnlear, Rajbhas Kaido Romi lipientlea lokak fottoun pas kelo! 21vea xekddeantlo vhoddantlo vhodd gudmell (conspiracy) ani visvas-ghat ho ! Khottea, zatim-katinchea ani communal monantlean xizloli hi anik ek strategy nhoi zalear anik kitem tor?

“Konknni mhonnlear Devnagori lipientlean boroyloli Konknni” oxea utramni Devnagorivaleamni Rajbhas Kaido pas zata toso kelo. Aiz ho Kaido pas zalear 22 vorsam odik zalim. Hea 22 odik vorsanchea kallant tannim Romi lipiecho itihas pusun uddounk boroch vavr kelo – ube ani add vatten-ui. Punn tanche thaim tem zaunk na. Khubxea zannank tannim Romi lipiecho itihas ‘zero’ korun dakoilo. Rajbhas Kaideant Romi lipiek zago melloun diupache chollvollek tenko dina zalear, Romi lipiechea thoddea fuddareamni Gõycheo igorzo foddun –moddun uddoupachi Bispak dhomki dilea oxe fottincho poskotto fulounk legit tannim khub kitem kelem! Punn kalla pormannem tanchea tea fottinchea poskotteak sotacho kantto laglo ani…

… ani atam urlolo sotcho kantto Konkani Literature in Roman Script – A Brief History hea pustokantlean lagtolo. To tankam khub dukhtolo. Khub roddoitolo. Hem pustok tankam tanche fottim pasun vingllem kortolem. Tanchea kansulancher sotachim thapttam vazoitolem. Romi lipientlo Konknnicho itihas lipounk sodtat tednam tanchea kanank pill ghaltolem. Sotak man diupi loka mukhar te Romi lipi vixim fott gozali sangtat tednam tancher tem fontt martolem. Tancheo fotti tancheach tonddar martolem. Tanche tankanch lojek ghaltolem. Tancheo fotti tancheach talleant fugar kortolem ani itlim vorsam te Romi lipi sompoupacho zo vavr kortale tanchea tea vavracher tem udok soddtolem, sot uzvadda haddtolem.


Jose Salvador Fernandes


http://sonvarchimsungttam.blogspot.com/2010/05/zoit-sotachench-asta.html


Gulf-Goans e-Newsletter presented by goa-world.com team
http://www.yahoogroups.com/group/gulf-goans

Reply via email to