POILEM TANTEM VO KOMBI?
 
Zaite pavtti hanvem boroilam, ani aiz-ui anik ek favtti boroun yad kortam, "jea 
mon’xak pixeaponnam somzona, taka xanneaponnacho orth kollona". 
Pixeaponn ani xanneponn donui veg-vegle gunn mon’xachea jivitan astat, punn  
konnuch monis pixeaponnam adarunk fuddem sorona. Apunn kitem korta ani kortolo 
tem ek xanneponnuch zatolem mhunn, hea nirnoyacher ghott ravun  aplem kam’ 
purem korunk fuddem sortat.

Adle vhodd 'Scientist' ani 'Philosopher' ap-aplea xrestan novi sod korchea 
khatir dis-rat  apleachea vavran gull zal’le astale. Xevottak, tancho vavr 
sufoll zatoch tanche khuxeallkayek  xim ani mer asonasli. Ekdanch pixe koxe 
zatale. Oslich ek goxtt, nhanient udik nhanvunk ghel’le kodden khubuch 
tempavelem gonit law of floatation sodun kaddlem teddnam, Greek scholar 
Archimedes, khuxechea nadar Syracuse 
mhonttlolea xarantlea rosteavelean nagdoch ‘EUREKA, EUREKA’ mhunnit dhavnunk 
laglolo. 

Chalis dis ani chalis rati ghosghoxeamni pavs zhoddoun prithvivelo papi 
sonstechem nas kortolo mhunn, sonvsar rochpi Bapan, ek Ark vo tarum bandun ani 
tantunt Noah-an, taka, ani tache bailek, tache putank ani sunnank bhitor 
rigoun, ani jinsavar pranni zatichem ek-ek jodem jivi rochnna ani zomnir 
sorpotun vochpi jiv, nar ani nari (male ani female) koxim bhitor ghevn tancho 
samball korunk, Devan Noah-k sanglolem. Goddie zait, ek kombi ani kombo 
Noah-chea tarvant bhitor sorlolim tednam thavn, kombi poili 
mhunnadlephilosopher somzotale. Ani hakach lagon, sonvsar suru zalolo te meren 
aiz porian, amkam ekuch proxn dispottim sotayta. To mhonnlear, tantem poilem vo 
kombi poili?

Hozar vorsam adim 'scientist' ani 'philosopher' hanim, tantem vo kombi poili, 
hache voir, bhasabhas kelea.. Koxe toren jiv asun vixv (universal) suru zalo 
hea vicharan purvile 'philosopher' guspolole. Zori tea vellar poilo monis aslo 
zalear, to zolman avoy-bapai vinem ailolo, jem soimban zaunk nezo aslem. Hea 
vicharancher, tantem poilem mhonnonk zainaslem.  Monxa porim, suknnim poilim 
asunk xoktat, ani sukneamni tantiam dileant. Tori astona poilem kitem tem 
tharavpak konnancheanuch aiz meren hem umannem soddovlem (solved) nam.  Punn!

Zori tor hanvem tumkam sangot, amche ixtt Lapitt-an, itlea tempavelo voilo 
proxn sodoilo mhonllear, Lapittachea pixeaponnank hanstole? Rav, rav! 
Vachpachem soddum dinaka. Fuddem vach papia! 
Poirchea atthvoddean, Lapittagelea eka lagxil’lea ixttan (ganvan Agxecho, nokri 
Dubai korpi, suten Goem ailolo astona) fonar sanglem. Donparchem jevonn zatoch 
to matxe sodam porim bedir nidhunk ghel’le kodden chodduch tachea pottan 
chabunk laglem. Taka dislem, urta vo morta. Lapittache dotor ixtt zaite 
aslolean, boreaxea dotorachem nanv vicharunk mhunn tagelea Dubaikar ixttan fone 
kel’lo. Duensa pormonnem dotor astat. Tea khatir Lapittan, taka thodde proxn 
kele

“Arre papia, pottant itlem chabunk, kitem paddelem khail’lem tunvem?”
“Toxem kainch ek ruchi bhailem khavunk nam. Mhoje bholaikechi kitli kalji 
ghetam, hem tumi bhes bore zannont”
“Zalear, itlem vegan tujea potant chabunk konn bhitor sorlo?”
“Tech chintnamni hanv guspolam.”
“Ek sang”
“Vichar”
“Sokallim nosteak (breakfast) kitem khailelem”
“Half-fry tantiam”
“Donporam jevnank”
“Chikon”
“Anik ekdam sang”
“Mhoje bailen poslolim ghorchi fresh kombi khailoli hanvem”
“EUREKA, EUREKA”
“Mhonchem? Koslem duens zalam mhaka?”
“Ixtta Dias, tugelea duesan, borech tempavelo proxn suttavo zalo”
“Koslo?”
“Aik! Sokalim tunvem tantim khailim ani donporam kombi. Monchem, poilem tantem
 uprant kombi. EUREKA EUREKA”
“Arre hem Eureka tuka kiteak sotayta? Mhojea duensachi gozal kor mure papia” 
“Ekdom sopem. Voizagher vechi goroz nam. Tujem duens 21 disamni somptolem”
“21vis disamni? Hanv fokot pondra disanchi sutti ghevn ailam. Itlem vhodd 
duens?" 
"Koslem duens mhagalem?"
“Poilem tunvem tantiam khaileant.. Uprant kombi. Atam ti kombi tantiancher, 
mhonnche; rovnneank boslea. Ekvis (21) disam uprant mhaka portean fon 
kor…..EUREKA, EUREKA”
 
Lino B. Dourado
 http://aitaracheokaskuleo.blogspot.com/ 




Reply via email to