Ixttamno,
Kaim boroinnarank utranchi bhairi sutt'tta; te magir xirkeo marit nachtat.
Khanddibhor boroilem ki zalem; tatunt pailibhor orthabhorit bhat asuddlearui
mellona zalear koslich porva na. Kaim zonnank aplo lekh ek metralhador vo
'machine-gun' oxem dista; magir polkea gulliancho pavs varear, choim voxim
sorbhonvtim, soddit te bhonvtat. Teo gullio omkeach dusmanacher mhunn te zokhun
marinant. Ti kulpigullianchi koronday aikun, lokak dista hannem khub dusmanank
zokhmi keleat astole. Konnak zai tannem teo apnnak laun ghetlear upkarta.
Magir, chodduch zalear, "are, tuka lagli mista, hanvem ti tujer mhunn marunk
na, sori-am!" mhonnunk melltta. Hanchech pongtintlo amcho Jose Salvador
Fernandes (Salubab).
<<bara mhoineantlean chovis pavtti tanchea masik-mhoinealleantlea
ogrlekhantlean vo lekhantlean directly vo indirectly ?DKA ?add vikh onkhlolem?
pois ravun DKA-cher fator xevttilole?? DKA vixim sot nasloleo gozali?. adi.
vachunk melltat.>> oxem sangun tannem konna tori onamik (unnamed)
masik-mhoinalleanchea sompadpeancher far soddla. Punn sompadpeanchim zaum
masikanchim nanvam nant tem zalench, tea 'sot naslolea gozalincho', 'onklolea
vikhacho', 'xevttilolea fatrancho' ek tori nomuno diuncho aslolo! Apunn kitem
boroita tacher vachpeamni dolle dhampun visvas dovorcho, oxem taka dista kai?
<<DKA-chim podam-sutram samballtana DKA-cho vavr fuddem vhorunk opangull
zaloleank-ui sorkarachem onudan melltoch okosmat DKA-cho interest yeunk lagta?.
Sogllem vichitruch ghoddonk lagta?>>
DKA-chea Amontronna vixim hanvem halinch <<It appears that an exercise is afoot
to save the skin of someone without whose domineering presence DKA cannot stage
a single show, including the next one>> oxem boroilem. Hanvem jem boroilolem
tem fokot ekach Tomazinho babak lagu zata, ani tedna ho vixoy cheorchent-ui
aslo (aizui asa!). Tor Salubaban oso prosn kelo: <<Konn kai to someone? To jea
someone-achi khobor korta taka nanv na kai, vo amchea Borges babak tachem nanv
sangonk kalliz na? Ani asa zalear, nanv sanginastana ravpa fattlem karonn
kitem?>> Zalear, atam toch Salubab tea 'opangull zalolea' mon'xanchim nanvam
diunk koso visorlo? Tachem kalliz sanddlem kai?
<<Romi lipientlean Konknnicho vavr anik-ui nettan zauncho mhonn sorkaran DKA-k
dilolem onudan tor kaim som?padpeank ?lolipopam? distat>>.
Lolipopanchi khobor fokot sompadpi korinant, herui kortat. Hanche modem
sorgest Profesor Olivinho babachem-i nanv aspavta. Fattlea Romi Konknni
Sommelona vellar Fr. Pratapan, aplea peporachea xevottak, hich khont
porgottailoli. Taka jedna, cheorche vellar, mhozo ganvbhav Anthony D’Silva
baban tenko dilo, tedna Sommelonacho Odheokx Tomazinho baban soroll sangun
uddoilem: hem Sommelon ami sorkarachea khustar ubem kelam; tedna ho vixoy hanga
cheorchent haddunk zaina; punn tumkam zai zalear, rokhddich ek khas boska
gheum-ia ani hacher cheorcha korum-ia. Hacho-i orth toch mhu? Tor fokot
sompadpeank duxonnam kiteak? Itle sogott lok fott uloitat?
<<Toxem polleunk gelear, aiz Romi lipientlean Konknnichim potram-masikam
choloitolea thoddea som?padpeank Romi lipientlean zaupi karyavollink hajir
zaunk vell asona?.>>
Romi lipientlean kosleo karyavolli zatat kai? Kotha, Kovita, Nibond bi
borovpachim 'workshop'-am? Oslim tor halinsorak DKAn ayojit kelinch nant.
Bhaxechea vachpa-borovpantuch lipicho upeg zata nhoi?Halinsorak jeo karyavolli
zaleat teo 'bhah-blah' ani 'tarara'. Hea boddboddpachea ani gavpachea
karyavollink lipi kiteak lagta? Konnui ek monis hea sonvsarant asa kai zo
omkech eke lipintlean uloita ani gaita? Mhaka dista hea College panvddear
Konknni xikovpi Salubabak lipi mhonnttat ti vost kitea borobor khatat tench
khobor na.
<<Romi lipientlean Romi lipientlech Konknnicheo tisteo-vadreo korunk aplo vell
nuksann korinastana Konknni mollar vibrant journalism-achi survat korunk
zai.??>>
Romi lipintlean Konknnicheo tisteo-vadreo konn korta kai? Konknni bhaxek
veakoronn (hanga lipi yech na!) asa mu? Konknni xikovpeak tachi vollokh asunk
favo nhoi? Hanvem tor hea adim-i tachi he vixinchi, veakoronn khunttalleak
lavpachi, koramot uktaddar haddlea. Atam anik ek nomuno polleyat: "Karyavoll",
"addkholl" osleach utram sarkem, nimnnea O-cho uchchar dhampto
aslolem, "chollvoll" hem-i utor mhu? Zalear "chollvollechi" hem utor
("karyavollichi", "addkhollichi" hanche porinch) "chollvollichi" oxem zaunk zai
kai naka? Padrinuch aplo sermanv kiteak poilim pallcho nhoi? Salubabanuch,
ponvxel'lea sungttancho dhondo soddun, 'vibrant journalism'-achi survat kelear
borem zaunchem naslem?
<<Romi lipientlean Konknnichi udorgot zatoli, ani ?Romi lipi Rajbhas Kaideant?
ghalpachi mokh follak yetoli zalear, poile-voile suvater Romi lipientlea
Konknni sonvstham odhikareancho-vangddeancho, masik-potranchea som?padpeancho,
boroupeancho, te bhaxechi veg-vegllea angamni ani mollamni seva kortoleancho
ekvott asop chodd gorjechem.>>
Romi Lipi Rajbhas Kaideant ghalpachem kam' khoim zata kai? Azad Moidanar,
masik-potrancher vo Goy Vidhan Sobhent? Vidhan Sobhent bhoumot naslear, voir
sanglam titleancho-i ekvott kiteak upkarot kai? Salubaban Vidhan Sobhechem
'arithmetic' pollelam, 'analyse' kelam? Thoim chearantle tin vantte Hindu Amdar
asat mhu? 1987 vorsa jedna Rajbhas Kaido pas kel'lo tedna legun oslich (punn
odhik bori) poristhiti asloli. Punn tedna sorgest Rajiv Gandhicho danddo (don
'observers' hea rupan) Vidhan Sobhent hajir aslo. Xivay Devnagari lipi ani
Moratthik Sohobhaxecho dorzo him lolipopam tankam dakhoilolim. Aiz toslem
kainch na.
Xivay, sogleant poilim apli chiptti bhorun DKA-chem vangddiponn melloilolea
padreaban, PUDDHARI Moratthi disalleak dil'le mulakhotint, svota oxem sanglam:
Purtugez Goyant yeunche adim Goykar Moratthi bhasoch boroitale ani Konknni
fokot uloitale; Evropi Kristanv misionarimni Konknni bhaxek Romi lipint borpi
rup dilem. Hem zanna zaun, konn Hindu Amdar aplo dhorm sambhallunk adar dil'le
Moratthik kuxin dovrun Padrimni toyar kel'le lipik tenko diunk raji zait?
Moratthikoi Rajbhaxecho dorzo diunk prostav fuddem haddlo zalear (Parrikar
baban hea adim oslo prostav manddlolo asa, hem visorchem nhoi!) kitle Hindu
Amdar taka virodh kortole? Oxem korunk tankam khoinchean noitik bollgem (moral
strength) mellttolem? Hacher Salubaban vistaran uzvadd ghalcho. Tedna porian,
lolipopam khait khuxal ravnchem.
Kherit chotray: Sungttanchi mukhel bazarpetth mhollear Akhati Goenkaracho G-G
tintto; thoincheanuch (GW hache vorvim) tim hea thollar pavtat. Tea tintteacho
mukhel tabedar dedd mhoineache rojer aslolo tedna palvi tabedaran mhoje kaim
visvonn tea tinttear khopoilole. Atam mukhel tabedar porthun kamar aila khoim.
To "I am also in the same league of getting the issues to the attention of All,
when it reaches us" oxem bodday marun sangta khoro; punn fottinchim sungttam
khopounk adar korta zalear sotache visvonn dhaddlear te bhair marta; palvi
tabedar hatunt meter zaunk sodina, apnnak toxi porvan'gi na mhunn sangta. Tech
khatir mhozo ho visvonn tea tinttear tumkam discho na. Hea adlo-i (Re: BORGES
BAB POLL KADDPACHI TOYARI KORTA KAI?) tumche nodrek thoim poddonk na, punn
hangach poddla. Hachi vachpeamni nond gheunchi mhunn vinonti.
Sotachench zoit zatolem.
Mog asum.
Sebastian Borges
On 15 May 2010 Goa World <[email protected]> wrote:
????????????????????????????????????????????? Amche ?Self-styled? Som?padpi! -
II
Romi lipientlean Konknnichi anik-ui udorgot zaunchi mhonn Dalgado Konknni
Akademik (DKA) sorkara koddchean onudan (grants) mellonk lagot porian, don
gozali ghoddunk lagleat ? Poili, Romi lipientlean Konknnicho zo anik-ui vavr
zaunk zai aslo to atam aste-aste fuddem veta. Dusri gozal, DKA-k sorkari onudan
favlam mhonn jahir zalam tea disa thavn tem aiz meren khubxea zannank he
gozalichi jirvonnuch zaina. Hanche modem ?fokot Devnagori? mhonnpi bhoktancho
aspav asa to zaloch, punn vichitr mhonnlear Romi lipientlea kaim masikanchea
som?padpeancho-i aspav asa?
?
?. dekunuch, bara mhoineantlean chovis pavtti tanchea masik-mhoinealleantlea
ogrlekhantlean vo lekhantlean directly vo indirectly ?DKA ?add vikh onkhlolem?
pois ravun DKA-cher fator xevttilole?? DKA vixim sot nasloleo gozali?. adi.
vachunk melltat. Oxe ritin te dolle dhampun don gozali korunk panvlam fuddem
ghaltat ? Poili gozal,? Romi lipientlean Konknni mollar DKA zo vavr korta taka
addkholl ghalpacho khottpott, ani dusri gozal, lokanchea monant goir-somoz
nirmann korop. Heo don-ui khunnam kherit bhaxen Romi lipientlea Konknni
masikamni dison yevop boreachim lokxonnam nhoi.
DKA-k sorkarachem onudan mellonk suru zaunche poilim, DKA-chem konnakuch poddon
gelolem naslem. DKA-chi konnuch khobor korinaslo. DKA-cher konnuch kainch,
borem naka zaum, vankddem legit borounk (eka masikan ekdam DKA-chea eka
sekretarachi mulakhat ghetloli to opvad? - exception -? soddlo zalear)
vochonaslo. DKA-cho konnakuch kosloch forok poddonaslo. DKA-cho konnakuch
kosloch husko naslo?..
..?ani khub arthik vorsam (financial years) sorkara kodde oundan magot aslole
DKA-k okosmat eka vorsa sorkar onudan diun tichea vavrak maneotay dita tednam,
eke ratin DKA Romi lipientlea kaim masik-potramni negative ritin limelight-ik
yeta? DKA-cher buniyad naslole arop zatat? DKA-chim podam-sutram samballtana
DKA-cho vavr fuddem vhorunk opangull zaloleank-ui sorkarachem onudan melltoch
okosmat DKA-cho interest yeunk lagta?. Sogllem vichitruch ghoddonk lagta?
?
Romi lipientlean Konknnicho vavr anik-ui nettan zauncho mhonn sorkaran DKA-k
dilolem onudan tor kaim som?padpeank ?lolipopam? distat; punn tech som?padpi
aplea masik-mhoinealleank sorkaracheo jairati magtat ani ghetat tednam tankam
teo jairati mat ?lolipopam? disonant. Kiteak kai??
DKA jednam kosleo-i karyavolli ghoddun haddta tednam Romi lipientlea kaim
Konknni masik-potranchea som?padpeank dusreanchea sangnneamvelean tea
karyavollintlim ?unneponnam? disun yetat?. Ani tea ?unneponn?-anchim karonnam
khobor nastona he som?padpi aplea ogrlekhantlean apnnak dista toselem
?fanciful? boroup kortat? ordkuttem second hand information-acher adarun?
apnnem ?First Hand Information? gheun boroylolea porim?
?
Toxem polleunk gelear, aiz Romi lipientlean Konknnichim potram-masikam
choloitolea thoddea som?padpeank Romi lipientlean zaupi karyavollink hajir
zaunk vell asona?. Tea khatir vell-ui kaddunk tanche thaim ghoddona? dekunuch
Romi lipientlean jeo karyavolli zatat tea karyavollink te hajir asonant?. He
vixim kitem ?fanciful? chintpachem? ?
?
Romi lipientlean Konknnichi udorgot zatoli, ani ?Romi lipi Rajbhas Kaideant?
ghalpachi mokh follak yetoli zalear, poile-voile suvater Romi lipientlea
Konknni sonvstham odhikareancho-vangddeancho, masik-potranchea som?padpeancho,
boroupeancho, te bhaxechi veg-vegllea angamni ani mollamni seva kortoleancho
ekvott asop chodd gorjechem. Tanche modem bhaxeche udorgoti ani her vixoyam
som?bondan bhasa-bhas, uloup, yeuzonno, zomateo zavop gorjechem. Romi
lipentlean Konknni mollar zonn-zonn ek-eklean aple porim vavrunk zaich, punn
ekamekachea sangatan ani ekvottan-ui vavrop tea von mhotvachem. Tednach hea
mollar yes (success) yetolem. Ani hem yes melloupacho pon?nas tok?ke vavr
amchea som?padpeanchea ani potram-masikancher dhorlolo asa. Dekun, tannim Romi
lipientlea Konknni mollar moddun uddoupacho nhoi, punn ghoddun haddpacho vavr
korpachi goroz asa. Mhonnonuch, apunn Romi lipientlea jea Konknni
masik-potranche som?padpi asat tantuntlean tannim
Romi lipientle Konknnichi udorgot korpachea vavracher chodd bhor diupachi goroz
asa, ani tem kam? korta-korta Romi lipieche chollvollechi-i vatt aple porim
toyar korunk zai. Tea khatir tannim, ?First Hand Report? mellounchea hetun?
Romi lipiechea Konknni karyavollink hajir zaunk zai? tea karyavollink hajir
aslolea monancho thav gheunk zai? tanchea chintnam-ulounneancho analysis korun
Romi lipieche chollvollechi vatt toyar korpache vatten panvalm ghalunk mozot
korunk zai. Dusrea utramni, Romi lipientlean Romi lipientlech Konknnicheo
tisteo-vadreo korunk aplo vell nuksann korinastana Konknni mollar vibrant
journalism-achi survat korunk zai.??
??Jose Salvador Fernandes?????????????????????????????????????