Ixttamno,
Kaim boroinnarank utranchi bhairi sutt'tta; te magir xirkeo marit nachtat. 
Khanddibhor boroilem ki zalem; tatunt pailibhor orthabhorit bhat asuddlearui 
mellona zalear koslich porva na. Kaim zonnank aplo lekh ek metralhador vo 
'machine-gun' oxem dista; magir polkea gulliancho pavs varear, choim voxim 
sorbhonvtim, soddit te bhonvtat. Teo gullio omkeach dusmanacher mhunn te zokhun 
marinant. Ti kulpigullianchi koronday aikun, lokak dista hannem khub dusmanank 
zokhmi keleat astole. Konnak zai tannem teo apnnak laun ghetlear upkarta. 
Magir, chodduch zalear, "are, tuka lagli mista, hanvem ti tujer mhunn marunk 
na, sori-am!" mhonnunk melltta. Hanchech pongtintlo amcho Jose Salvador 
Fernandes (Salubab).

<<bara mhoineantlean chovis pavtti tanchea masik-mhoinealleantlea 
ogrlekhantlean vo lekhantlean directly vo indirectly ?DKA ?add vikh onkhlolem? 
pois ravun DKA-cher fator xevttilole?? DKA vixim sot nasloleo gozali?. adi. 
vachunk melltat.>> oxem sangun tannem konna tori onamik (unnamed) 
masik-mhoinalleanchea sompadpeancher far soddla.  Punn sompadpeanchim zaum 
masikanchim nanvam nant tem zalench, tea 'sot naslolea gozalincho', 'onklolea 
vikhacho', 'xevttilolea fatrancho' ek tori nomuno diuncho aslolo! Apunn kitem 
boroita tacher vachpeamni dolle dhampun visvas dovorcho, oxem taka dista kai?

<<DKA-chim podam-sutram samballtana DKA-cho vavr fuddem vhorunk opangull 
zaloleank-ui sorkarachem onudan melltoch okosmat DKA-cho interest yeunk lagta?. 
Sogllem vichitruch ghoddonk lagta?>>
DKA-chea Amontronna vixim hanvem halinch <<It appears that an exercise is afoot 
to save the skin of someone without whose domineering presence DKA cannot stage 
a single show, including the next one>> oxem boroilem. Hanvem jem boroilolem 
tem fokot ekach Tomazinho babak lagu zata, ani tedna ho vixoy cheorchent-ui 
aslo (aizui asa!). Tor Salubaban oso prosn kelo: <<Konn kai to someone?  To jea 
someone-achi khobor korta taka nanv na kai, vo amchea Borges babak tachem nanv 
sangonk kalliz na? Ani asa zalear, nanv  sanginastana ravpa fattlem karonn 
kitem?>>  Zalear, atam toch Salubab tea 'opangull zalolea' mon'xanchim nanvam 
diunk koso visorlo? Tachem kalliz sanddlem kai?

<<Romi lipientlean Konknnicho vavr anik-ui nettan zauncho mhonn sorkaran DKA-k 
dilolem onudan tor kaim som?padpeank ?lolipopam? distat>>.
Lolipopanchi khobor fokot sompadpi korinant, herui kortat.  Hanche modem 
sorgest Profesor Olivinho babachem-i nanv aspavta. Fattlea Romi Konknni 
Sommelona vellar Fr. Pratapan, aplea peporachea xevottak, hich khont 
porgottailoli. Taka jedna, cheorche vellar, mhozo ganvbhav Anthony D’Silva 
baban tenko dilo, tedna Sommelonacho Odheokx Tomazinho baban soroll sangun 
uddoilem: hem Sommelon ami sorkarachea khustar ubem kelam; tedna ho vixoy hanga 
cheorchent haddunk zaina; punn tumkam zai zalear, rokhddich ek khas boska 
gheum-ia ani hacher cheorcha korum-ia. Hacho-i orth toch mhu? Tor fokot 
sompadpeank duxonnam kiteak? Itle sogott lok fott uloitat? 

<<Toxem polleunk gelear, aiz Romi lipientlean Konknnichim potram-masikam 
choloitolea thoddea som?padpeank Romi lipientlean zaupi karyavollink hajir 
zaunk vell asona?.>>
Romi lipientlean kosleo karyavolli zatat kai?  Kotha, Kovita, Nibond bi 
borovpachim 'workshop'-am? Oslim tor halinsorak DKAn ayojit kelinch nant. 
Bhaxechea vachpa-borovpantuch lipicho upeg zata nhoi?Halinsorak jeo karyavolli 
zaleat teo 'bhah-blah' ani 'tarara'. Hea boddboddpachea ani gavpachea 
karyavollink lipi kiteak lagta? Konnui ek monis hea sonvsarant asa kai zo 
omkech eke lipintlean uloita ani gaita? Mhaka dista hea College panvddear 
Konknni xikovpi Salubabak lipi mhonnttat ti vost kitea borobor khatat tench 
khobor na.

<<Romi lipientlean Romi lipientlech Konknnicheo tisteo-vadreo korunk aplo vell 
nuksann korinastana Konknni mollar vibrant journalism-achi survat korunk 
zai.??>>
Romi lipintlean Konknnicheo tisteo-vadreo konn korta kai? Konknni bhaxek 
veakoronn (hanga lipi yech na!) asa mu? Konknni xikovpeak tachi vollokh asunk 
favo nhoi? Hanvem tor hea adim-i tachi he vixinchi, veakoronn khunttalleak 
lavpachi, koramot uktaddar haddlea.  Atam anik ek nomuno polleyat: "Karyavoll", 
"addkholl" osleach utram sarkem, nimnnea O-cho uchchar dhampto 
aslolem, "chollvoll" hem-i utor mhu? Zalear "chollvollechi" hem utor 
("karyavollichi", "addkhollichi" hanche porinch) "chollvollichi" oxem zaunk zai 
kai naka? Padrinuch aplo sermanv  kiteak poilim pallcho nhoi? Salubabanuch, 
ponvxel'lea sungttancho dhondo soddun, 'vibrant journalism'-achi survat kelear 
borem zaunchem naslem?  

<<Romi lipientlean Konknnichi udorgot zatoli, ani ?Romi lipi Rajbhas Kaideant? 
ghalpachi mokh follak yetoli zalear, poile-voile suvater Romi lipientlea 
Konknni sonvstham odhikareancho-vangddeancho, masik-potranchea som?padpeancho, 
boroupeancho, te bhaxechi veg-vegllea angamni ani mollamni seva kortoleancho 
ekvott asop chodd gorjechem.>>
Romi Lipi Rajbhas Kaideant ghalpachem kam' khoim zata kai? Azad Moidanar, 
masik-potrancher vo Goy Vidhan Sobhent? Vidhan Sobhent bhoumot naslear, voir 
sanglam titleancho-i ekvott kiteak upkarot kai?  Salubaban Vidhan Sobhechem 
'arithmetic' pollelam, 'analyse' kelam? Thoim chearantle tin vantte Hindu Amdar 
asat mhu? 1987 vorsa jedna Rajbhas Kaido pas kel'lo tedna legun oslich (punn 
odhik bori) poristhiti asloli.  Punn tedna sorgest Rajiv Gandhicho danddo (don 
'observers' hea rupan) Vidhan Sobhent hajir aslo. Xivay Devnagari lipi ani 
Moratthik Sohobhaxecho dorzo him lolipopam tankam dakhoilolim. Aiz toslem 
kainch na. 
Xivay, sogleant poilim apli chiptti bhorun DKA-chem vangddiponn melloilolea 
padreaban, PUDDHARI Moratthi disalleak dil'le mulakhotint, svota oxem sanglam: 
Purtugez Goyant yeunche adim Goykar Moratthi bhasoch boroitale ani Konknni 
fokot uloitale; Evropi Kristanv misionarimni Konknni bhaxek Romi lipint borpi 
rup dilem. Hem zanna zaun, konn Hindu Amdar aplo dhorm sambhallunk adar dil'le 
Moratthik kuxin dovrun Padrimni toyar kel'le lipik tenko diunk raji zait? 
Moratthikoi Rajbhaxecho dorzo diunk prostav fuddem haddlo zalear (Parrikar 
baban hea adim oslo prostav manddlolo asa, hem visorchem nhoi!) kitle Hindu 
Amdar taka virodh kortole? Oxem korunk tankam khoinchean noitik bollgem (moral 
strength) mellttolem? Hacher Salubaban vistaran uzvadd ghalcho. Tedna porian, 
lolipopam khait khuxal ravnchem.

Kherit chotray: Sungttanchi mukhel bazarpetth mhollear Akhati Goenkaracho G-G 
tintto; thoincheanuch (GW hache vorvim) tim hea thollar pavtat. Tea tintteacho 
mukhel tabedar dedd mhoineache rojer aslolo tedna palvi tabedaran mhoje kaim 
visvonn tea tinttear khopoilole. Atam mukhel tabedar porthun kamar aila khoim. 
To "I am also in the same league of getting the issues to the attention of All, 
when it reaches us" oxem bodday marun sangta khoro; punn fottinchim sungttam 
khopounk adar korta zalear sotache visvonn dhaddlear te bhair marta; palvi 
tabedar hatunt meter zaunk sodina, apnnak toxi porvan'gi na mhunn sangta. Tech 
khatir mhozo ho visvonn tea tinttear tumkam discho na. Hea adlo-i (Re: BORGES 
BAB POLL KADDPACHI TOYARI KORTA KAI?) tumche nodrek thoim poddonk na, punn 
hangach poddla. Hachi vachpeamni nond gheunchi mhunn vinonti.   

Sotachench zoit zatolem.
Mog asum.
Sebastian Borges  






On 15 May 2010  Goa World <[email protected]> wrote:


????????????????????????????????????????????? Amche ?Self-styled? Som?padpi! - 
II

Romi lipientlean Konknnichi anik-ui udorgot zaunchi mhonn Dalgado Konknni 
Akademik (DKA) sorkara koddchean onudan (grants) mellonk lagot porian, don 
gozali ghoddunk lagleat ? Poili, Romi lipientlean Konknnicho zo anik-ui vavr 
zaunk zai aslo to atam aste-aste fuddem veta. Dusri gozal, DKA-k sorkari onudan 
favlam mhonn jahir zalam tea disa thavn tem aiz meren khubxea zannank he 
gozalichi jirvonnuch zaina. Hanche modem ?fokot Devnagori? mhonnpi bhoktancho 
aspav asa to zaloch, punn vichitr mhonnlear Romi lipientlea kaim masikanchea 
som?padpeancho-i aspav asa?
?
?. dekunuch, bara mhoineantlean chovis pavtti tanchea masik-mhoinealleantlea 
ogrlekhantlean vo lekhantlean directly vo indirectly ?DKA ?add vikh onkhlolem? 
pois ravun DKA-cher fator xevttilole?? DKA vixim sot nasloleo gozali?. adi. 
vachunk melltat. Oxe ritin te dolle dhampun don gozali korunk panvlam fuddem 
ghaltat ? Poili gozal,? Romi lipientlean Konknni mollar DKA zo vavr korta taka 
addkholl ghalpacho khottpott, ani dusri gozal, lokanchea monant goir-somoz 
nirmann korop. Heo don-ui khunnam kherit bhaxen Romi lipientlea Konknni 
masikamni dison yevop boreachim lokxonnam nhoi.
DKA-k sorkarachem onudan mellonk suru zaunche poilim, DKA-chem konnakuch poddon 
gelolem naslem. DKA-chi konnuch khobor korinaslo. DKA-cher konnuch kainch, 
borem naka zaum, vankddem legit borounk (eka masikan ekdam DKA-chea eka 
sekretarachi mulakhat ghetloli to opvad? - exception -? soddlo zalear) 
vochonaslo. DKA-cho konnakuch kosloch forok poddonaslo. DKA-cho konnakuch 
kosloch husko naslo?.. 
..?ani khub arthik vorsam (financial years) sorkara kodde oundan magot aslole 
DKA-k okosmat eka vorsa sorkar onudan diun tichea vavrak maneotay dita tednam, 
eke ratin DKA Romi lipientlea kaim masik-potramni negative ritin limelight-ik 
yeta? DKA-cher buniyad naslole arop zatat? DKA-chim podam-sutram samballtana 
DKA-cho vavr fuddem vhorunk opangull zaloleank-ui sorkarachem onudan melltoch 
okosmat DKA-cho interest yeunk lagta?. Sogllem vichitruch ghoddonk lagta? 
?
Romi lipientlean Konknnicho vavr anik-ui nettan zauncho mhonn sorkaran DKA-k 
dilolem onudan tor kaim som?padpeank ?lolipopam? distat; punn tech som?padpi 
aplea masik-mhoinealleank sorkaracheo jairati magtat ani ghetat tednam tankam 
teo jairati mat ?lolipopam? disonant. Kiteak kai?? 
DKA jednam kosleo-i karyavolli ghoddun haddta tednam Romi lipientlea kaim 
Konknni masik-potranchea som?padpeank dusreanchea sangnneamvelean tea 
karyavollintlim ?unneponnam? disun yetat?. Ani tea ?unneponn?-anchim karonnam 
khobor nastona he som?padpi aplea ogrlekhantlean apnnak dista toselem 
?fanciful? boroup kortat? ordkuttem second hand information-acher adarun? 
apnnem ?First Hand Information? gheun boroylolea porim?
?
Toxem polleunk gelear, aiz Romi lipientlean Konknnichim potram-masikam 
choloitolea thoddea som?padpeank Romi lipientlean zaupi karyavollink hajir 
zaunk vell asona?. Tea khatir vell-ui kaddunk tanche thaim ghoddona? dekunuch 
Romi lipientlean jeo karyavolli zatat tea karyavollink te hajir asonant?. He 
vixim kitem ?fanciful? chintpachem? ?
?
Romi lipientlean Konknnichi udorgot zatoli, ani ?Romi lipi Rajbhas Kaideant? 
ghalpachi mokh follak yetoli zalear, poile-voile suvater Romi lipientlea 
Konknni sonvstham odhikareancho-vangddeancho, masik-potranchea som?padpeancho, 
boroupeancho, te bhaxechi veg-vegllea angamni ani mollamni seva kortoleancho 
ekvott asop chodd gorjechem. Tanche modem bhaxeche udorgoti ani her vixoyam 
som?bondan bhasa-bhas, uloup, yeuzonno, zomateo zavop gorjechem. Romi 
lipentlean Konknni mollar zonn-zonn ek-eklean aple porim vavrunk zaich, punn 
ekamekachea sangatan ani ekvottan-ui vavrop tea von mhotvachem. Tednach hea 
mollar yes (success) yetolem. Ani hem yes melloupacho pon?nas tok?ke vavr 
amchea som?padpeanchea ani potram-masikancher dhorlolo asa. Dekun, tannim Romi 
lipientlea Konknni mollar moddun uddoupacho nhoi, punn ghoddun haddpacho vavr 
korpachi goroz asa. Mhonnonuch, apunn Romi lipientlea jea Konknni 
masik-potranche som?padpi asat tantuntlean tannim
Romi lipientle Konknnichi udorgot korpachea vavracher chodd bhor diupachi goroz 
asa, ani tem kam? korta-korta Romi lipieche chollvollechi-i vatt aple porim 
toyar korunk zai. Tea khatir tannim, ?First Hand Report? mellounchea hetun? 
Romi lipiechea Konknni karyavollink hajir zaunk zai? tea karyavollink hajir 
aslolea monancho thav gheunk zai? tanchea chintnam-ulounneancho analysis korun 
Romi lipieche chollvollechi vatt toyar korpache vatten panvalm ghalunk mozot 
korunk zai. Dusrea utramni, Romi lipientlean Romi lipientlech Konknnicheo 
tisteo-vadreo korunk aplo vell nuksann korinastana Konknni mollar vibrant 
journalism-achi survat korunk zai.??

??Jose Salvador Fernandes?????????????????????????????????????







Reply via email to