SON’VARACHIM SUNGTTAM:
Amchim Boroupam! Amchim Kortubam!
-Jose Salvador Fernandes

Fattim eke ostore borovpechem pustok vachtalom. Konknniche Romi lipintlean 
boroilolem tichem tem pustok. Boroupant kitleo chuki mhunn sangum? Ikra 
utranche eke vollint att tori chuki. Punn Konknnintlea boroupant ticheo chuki 
astat mhunn kitem zalem? Tosleo chuki mat tichea inglez pustokant asonant. 
Tichea inglez pustokant asonant
mhonnche? Mhonnche, ti inglezintlean-ui boroup korta…. Ekach vixoyacher 
veg-veglle nodrentlean boroilolim tichim tin pustokam asat. Soglim vachleant 
hanvem. Punn tichea inglezintlea boroupamni osleo chuki nant. Vixoyachi kholai 
jitli bori asa, titlich tichi inglez-ui bori asa…… inglezintlea veakoronnachea 
(grammar) nem’-kaideank dhorun….. utramni boroupachi matui chuk na….. Na-na 
mhonnlear tichea tea ek inglez pustokanchem ‘editing’ tin pavtti tori zalam 
zaunk zai…… punn tichem tem Konknni pustok vachtoch, tea pustokachem ek-ui 
editing’ zaunk na mhunn khatren sangum ieta. Konknni, ani bhou korun Romi 
lipintlean uzvadda yeupi pustokam vixim mhaka vichitruch dista. Ami lekh, 
kotha, kovita, nibon’d, adi. borounk bostanv…. Boroitanv…. Boroilam tem pustok 
rupan uzvaddaunk sodtanv zalear, ami tem asa toxem chhapunk dhaddtanv. Tantum 
asloleo chuki ami nivllainanv. Borem, teo niullaupak amkam somzona, punn somzota
tachexim tori vochunk ami toyar asonanv. Konknnichea mollar oxem
kiteak? Taka karonnam asat.

Poilem, ami amkam svota khub zannar somzotanv. Ami jem kitem Konknnintlean 
boroitanv tem sarkench asta oso amcho (vankddo) somoz asta. Ami Konknni ulounk 
ani vachunk zannonv, hacho orth ami Konknnitlean vevosthit ritin borounk-ui 
zannonv oxem ami chintanv. Punn khoreponnant oxem asona. Zo uloita ani vachta 
tache kodde
borounk-ui zata oxem na, oso mhozo onnbhov mhaka sangta.
 
 Tednam hanv choute klasint xiktalom. Venya nanvachem ek cheddum teach vorgant 
xiktalem. Venya, khub gorem aslem. Polleunk unchle kullientlem distalem. 
Klasint tem sangati xikpeam kodde ji inglez uloitalem, ti inglez tache te gore 
katik sobtali. Tem je toren lett-fett korit inglez uloitalem, te toren tem her 
xikpeam poros xikpant kitlemxench huxar ani zannar koxem distalem, vo hanv toso 
te pirayer somzotalom. Tea kallar amkam ‘Unit Test’ mhunn porikxa astali. Dor 
eka vixoyak 20 gunn (marks) astale. Tantum amkam inglez vixoyant ‘Dictation 
Test’ astalem. 20 markanchem. Hea ‘dictation test’-acho ‘result’ zatalo tednam, 
mhojea sangata xikpi Venyak 20 gunnantle 2 na zalear 3 gunn poddop! Mhaka ti 
sarki tondd ‘am’ korun ievjit bospachi gozal koxi asli! Ab’ba! Venya itli bori 
inglez uloita ani kitem kai mhonnlear ‘dictation test’-ak fail zata? Uprant 
mhaka fuddem vochun koll’lem…..boro uloupi ho boro boroupi astach oxem na! Ami
 Gõykar, ani kherit bhaxen Konknni boroupi toxe toklen borech huxar. 
Konknnintlean ami kitem boroitanv ani uzvaddaitanv, tednam amkam tea boroupant 
xud’dhlekhonache nodrentlean kitelo chuki asat tacher ami mon ghalinanv, tacho 
ami gombhirtayen vichar korinanv. Tim boroupam chuki viret korpacho thokos 
gheupachem amkam mon asona. Amchea Konknni boroupamni chuki urleo mhunn amkam 
tem vhoddlemxem disona. Chukinche ghontter  aslolim Konknni boroupam uzvaddaunk 
amkam koslich addkholl disona. Toxim tim chukimni uzvadda ailim zalear-ui 
tachem kainch vegllem, lojek poddpa sarkem disona. Ami jem Konknnintlean 
boroitanv tem sarkench asa mhunn dhorun choltanv. Punn tem kiteacher adarun 
sarkem asa mhunn somzotanv ti khobor na. Punn inglezintlean ami kitem-i 
boroitanv, vo boroun uzvadda haddunk sodtanv tednam mat amkam amchea tea 
boroupacho khub husko asta. Ami tem sarkem asa zalear-ui tem sarkem asa kai na 
hacho amkam zaunk naka aslo tache poros-ui kitlexech
 pavttin husko zata. Dekun, ami amchim tim inglez boroupam amche amich khub 
pavtti, chotrayen, vellant vell kaddun, dhean-mon ghalun, gombhirtayen 
topastanv, ani hea khatir khub thokos ghetanv. Ami topasun zalem mhonntoch, ami 
tim boroupam uprant anik dog-tegam kodde diun tanche kodde sarkim korun 
ghetanv…… xud’dhlekhonache ani her bhaxik nodrentlean. Kiteak, inglezintlean 
chuki aslolim boroupam ami uzvaddailim zalear, vachpi lok amkam hanstolo, lojek 
ghaltolo, gozali kortolo, adi. oslea gozalinchi amkam bhirant dista. Oslem 
kitench amchea vantteak ailolem naka dekun ami amchim inglezintlim boroupam 
zata titlim sudraun ani nivllaun tim uzvadda haddtanv. Zalear, Konknnintleach 
boroupanchi ami besarmai kiteak kortanv? Ami amchech bhaxechi oxe ritin 
besarmai kortanv, tednam amkam amche bhaxechem mol kitlem asa, amche bhaxechem 
amkam vhoddponn ani obhiman kitlo asa to tantuntlean ugto zata. 
 
Konknni mon’xachi, ani tantuntlea tantum boreach zann boroupeanchi anik ek 
vrut’ti (attitude) asa. Tanche bhitor khalteponnachea gunnachi ddigri khub unni 
asa. Dekunuch to dusrea mukhar chodd-so khalto zaunk sodina. Toso khalto zalear 
taka ti unneponnachi bhavna koxi dista. Mhunnon to aplo boroilolo vavr dusreak, 
somzotoleak dakoina. Apnnem kelam tench sarkem mhonnot, apnnem boroilolem 
chukichem chhapun ani uzvaddaun to mekllo zata. Punn hich gozal to, aplem 
inglezintlean uzvadda yeupachem aslolea pustoka vixim korina. Tea inglez 
pustokant ek-ui chuk urchi nhoi mhunn tem pustok chhapnnek vochum porian to 
artun-portun polleta! Tachi itli zotnai gheta, xevttim kitle-i duddu legit 
farik korun tachem vevosthit ritin ‘editing’ korun gheta. 
 
Duddu diun ‘editing’ korun gheta mhonnlear anik eke gozalich favo tea vellaruch 
ugddas zalo. Fattlea vorsantlea Mayache 8ver, ratchim 9.00 vazun vetoch mhaka 
ek fon ailo. “Sir, hanv XXX uloitam. Mhojem ek kovitanchem pustok asa. 
Devonagorintlean ‘already’ uzvadda ailam. Atam tem hanv Romi lipintlean uzvadda 
haddunk sodtam. XXX-a kodde diun hanvem teo Devonagorint asloleo kovita 
Romintlean  korun ghetleat. Punn mhaka tantum chuki asat koxeo distat.” 
“Mhonnche to sarko lipeontor korunk nokllo tor?” Hanvem modinch tondd
ghalem.
“To zanna mhunnonuch hanvem tache kodde dilolem nhoi? Tem korpak taka
hanvem duddu legit farik keleat.”  Tannem mhaka anik-ui khobor ugti
keli.
“Kitle farik kele?” Hanv.
“Devonagorintli ek kovita Romintlean borounk taka hanvem 15 rupia
farik keleat,”  tannem aplea duddvanchem mol sanglem.
“Eke kovitek 15 rupia farik keleat zalear, tannem teo sarkeoch
lipeontor keleat astoleo.” Hanv.
“Na sir, tantum chuki asatxeo distat. Dekun, ‘editing’ korunk hanv teo
tuje kodde diunk sodtam.”  Xevttim tannem mhaka fon korpa fattlo aplo
hetu sanglo.
“Editing korpak hanv ‘charges’ ghetam.” Editing korunk vell lagta,
tokli lagta, kompiutoracher kortolo zalear bizli lagta hem sogllem
taka kollche khatir hanvem taka tem soroll sanglem. Zalear, tannem
mhaka kitem sangchem?
“Sir, tantum vhoddleoxeo chuki ascheonant.” Mhojea ‘charges’-anchi
khobor aikun tannem aplea itlea vellachea sangpant bodol kelo.
“Punn thoddo vell fattim tum mhaka tantum chuki asat mhunn sangtalo
nhoi?” Hanvem taka tacheach sangnneacher proxn kelo.
“Oi, punn toxeo tantum chuki ascheonant.” To porot-ui (chukichem?) uloilo.
“Chuki nant mure? Zalear, mhoje kodde anik kiteak dita? Tantum tor
chuki nant zalear tum mhozo ani tuzo vell toxech duddu kiteak
ibaddta?”
“Punn sir, ‘editing’-a khatir tujeo ‘charges kitleo?” Tannem
utsuktayen vicharlem.
“Eka panak panch rupia,” Hanv.
“”Asum-di, hanv teo kovita mhaka boroun dileat toxeoch uzvaddaitam.”
Oxem uloun tannem okosmat fon dovorlo, ani hanvuim, jem kitem somzonk
zai aslem tem somzolom.




 
    Lapitt



Reply via email to