> 30.03.2013 15:32, Jaak Laineste (Nutiteq) kirjutas:
>> Üks põhimõtteline küsimus: OSM-is ei ole tegelikult kõige olulisem küsimus 
>> kas OSM-is on see olemas või mitte. Palju olulisem on kaks küsimust veel 
>> enne seda läbi mõelda ja lahendada:
>> 
>>  a) Kui lisad maja, siis pead igal juhul kindel olema kas see maja päriselt 
>> on looduses olemas. Ma poleks 100% kindel maa-ameti andmete päevakohasuses, 
>> seda tuleb üle kontrollida kasutades eri meetodeid. Kõige kindlam tuleks 
>> kontrollida kohapeal oma silmaga, mis maja see on, ja kas on olemas. 
>> Aerofoto on Maaametil kindlasti uuem (2012) kui põhikaart. Sellepärast ma 
>> tahakski seda taustakaardina juurde.
>> 
>>  b) Mis saab pärast andmete lisamist. Kui midagi lisad, siis ei tohi see 
>> jääda ühekordseks ürituseks, vaid kaart peab olema kogukonna poolt uuendatav 
>> ka hiljem. Sellepärast ma olen väga konservatiivne mistahes andmete 
>> massilise impordiga. Ma teeksin seda vaid minu kodu lähedases piirkond mida 
>> ma kontrollin ja tean et suudan ka hiljem uuendada. Sellepärast oleks 
>> ettepanek et majade impordil peab kasutaja ütlema mis ala ta kaardistab, 
>> mitte tänava või maksimaalselt linna täpsusega.
>> 
>>  OSM eesmärk ei ole teha võimalikult kiiresti ja mugavalt hästi palju 
>> andmeid. Oluline on tekitada elus andmebaas, mis oleks kogukonna poolt 
>> uuendatav. Liiga palju liiga detailseid andmeid, millega kogukond reaalselt 
>> toime ei tule, on väga ohtlik. Veel vähem on OSM eesmärk mehhaaniliselt 
>> kopeerida maa-ameti kaarti X seisuga. Kui keegi vajab maa-ameti kaarti, siis 
>> selle saab ta ka maa-ametist, WMS või muul viisil.
>> 
> Noh, see on nüüd pikk lugemine, mis lühidalt refereerib seda, millest 
> Frederik Ramm on aastaid rääkinud.
> 
> Frederik räägib enamasti communityst ja ma saan aru, miks ta seda teeb. OSM 
> on tõepoolest sotsiaalne fenomen - aga mitte ainult. OSM on ka sisend täiesti 
> reaalsetele teenustele ning ausalt öeldes ei näe ma põhjust miskit ette heida 
> mehhanismile, kus käsitsi kuulutatakse ühed või teised andmed OSMi 
> importimiseks sobilikuks. OSMil ei ole ilmselgelt miskit ka selle vastu, et 
> andmete sisestamine mugav oleks. Ja mugav see tööriist kahtlemata on. Lisaks 
> kõigele muule annab SviMik'u vahend tööriistad ka andmete uuendamiseks ja 
> täiendamiseks. Nii et Frederiku jutt on tore ja õige küll, aga selle 
> konkreetse tööriista puhul see minu arvates ei päde. Import pole 
> automaagiline, sellel on inimfaktor mängus, ortofoto annab võimaluse 
> reaalsusega võrdlemiseks, loodetavasti on kohe-kohe võimalik ka enese 
> toimetamistele bounding box määrata - super, milles küsimus? Pealegi ei ole 
> midagi lihtsamat kui reaalsuses mitteeksisteeriv hoone ära kustutada. Neid 
> tuhandete kaupa käsitsi treissida on palju tüütum.
> 
> Eesti kaardistamine on praegu sellises seisus, et kaardi täiendused tulevad 
> väga suures osas välismaalastelt. Viljandis tegutseb kasutaja enedaniel, kes 
> on ilmselgelt saksakeelne, ja näiteid linnadest, kus Whoditit näitab 
> toimetavat praktiliselt ainult välismaalasi on veel. Meil pole selle vastu ju 
> ometigi miskit - hoolimata sellest, et kunagi kodumaale tagasi rännates võib 
> kaardistatud ala 'omanikuta' jääda? Meil ei peaks miskit olema ka selle 
> vastu, et kodanikud Venemaalt meie kaarti täiendavad ning selleks ägedaid 
> vidinaid arendavad. Andku aga takka. Osa andmeid OSM baasis vananeb ära 
> niikuinii, tulgu need siis impordist või välitöödest. Need jäävadki uuenema 
> siis, kui keegi selle ala vastu jälle huvi tunneb. Fair enough. Alad, mis 
> pakuvad laiemat huvi, hoitakse püsivalt korras ning huvi mittepakkuvad 
> sisaldavad mingi vanusega andmeid, vahel küll ka fantoomandmeid. So what? Ma 
> ei näe põhjust rahutuseks. Me pole ju hakanud topokaartidelt kive pimesi 
> ükshaaval kaardile kandma. Hoonepolügonide ja nendega seotud aadresside 
> sisestamine interaktiivse impordi kaudu pole mingi patt.


Ma mõtlen sellise loogikaga. Põhimõtteliselt on kaks strateegiat: (a) andmed 
kõigepealt, siis community, või (b) community kõigepealt, kes siis teeb andmed. 

(a) eelised:
 - kaart on rutem valmis, saab kohe kasutama hakata reaalsetes rakendustes
 - võibolla tühi kaart hirmutab osasid kasutajaid - siin pole ju midagi, igav. 
Kui on vaja vaid vähe täiendada, siis võetakse seda kergemini ette

(a) puudused (ja b eelised):
 - kui communityt taha ei teki, siis andmed ei uuene ja mingi hetk ei taha ka 
teenused neid enam kasutada
 - liiga palju andmeid muudab redigeerimise tehniliselt raskeks (Corine näide), 
ja mõnedele uutele kasutajatele tundub et "nii detailne kaart on juba valmis, 
midagi huvitavat pole teha" (Tartu kaardi kohta olen kuulnud sellist juttu). 

 Mulle tundub b) pikas perspektiivis parem strateegia, sest tagab kaardi "elu" 
ehk uuendamise. Või vähemasti: ei tohiks tegeleda ainult andmete kasvatamisega, 
vaid peaks panustama samapalju ka community laiendamisse, projekti 
tutvustamisesse Eesti eri linnades. Kolmandast küljest: parem kaart toob kaasa 
rohkem teenuseid/kasutajaid, ja ka see kasvatab iseenesest tuntust ja toob uut 
communityt.

 Mõned olulised andmed on sellised, milleks on poolautomaatsed asjad väga 
abiks. Näiteks Tallinna olemasolevatele building-utele aadressidel lisamine. Ja 
ka mujal hoonete lisamine, mida GPS-i/välitööga niikuinii reaalselt pole 
võimalik teha. Ikka vaid aerofoto või olemasoleva kaardi pealt. Aga ma ise ei 
läheks ikkagi tundmatus linnas (juhuslikus kohas) isegi hooneid kaardistama: 
ühtpidi ma võin teha vigu sest ma ei tea kas päriselt on need hooned olemas. 
Teistpidi, mis veel olulisem, selle guerilla mapping-uga [1] ma võtaksin 
sealselt kohalikult kogukonnalt ära rõõmu enda kodukanti kaardistada. 

Jaak
[1] http://www.livingwithdragons.com/2010/09/guerilla-mapping

Jaak
_______________________________________________
Talk-ee mailing list
[email protected]
http://lists.openstreetmap.org/listinfo/talk-ee

Reply via email to