Hoi, Kuidas nende trunk-idega siis jäi? Wikis trunk-lehelt saan mina nii aru, et trunk tähistab tee tähtsust võrgus, ja vähem füüsilisi omadusi (kas on eraldusriba või mitte). Eraldusribaga kiirtee puhul tuleb panna “motorroad <http://wiki.openstreetmap.org/wiki/Key:motorroad> =yes <http://wiki.openstreetmap.org/wiki/Tag:motorroad%3Dyes> ” lisavõti. Seega võib trunk olla ka linnasisene tänav, kui see on vajalik suure teega läbisõiduks. Seega Eestis peaksid trunk-id olema kõik “ühekohalise koodiga” marsruudid.
Kuidas reaalselt on kasutatud trunk-i: a) Tee suuruse jaoks, eraldusribaga teed mis pole veel päris kiirteed (st nagu meil praegu) - Poola (Varssavi ümbrus) trunk paistab olevat kiirteedes vaid (nagu meil praegu), sest vaheldub primary-ga. - Valgevene (Minski ümbrus) samuti, ka Ukraina. - USA – trunk tähendab kiirteid, ehk siis “poola/eesti moodi”. - Peterburis muutuvad kusagil linna piiri kandis trunkid primarys. b) Tee kuulumise järgi võrku - Venemaa – mitmel pool trunk jookseb läbi linnade.. - Läti – roheline joon läbi linnade (Riia) - Vilnius – trunkid linnas - UK – kasutab trunk-I “primary route network” mõistes, sh ka üsna väikestele teedele. Londonis on kõike – nii trunk-tänavaid kui primary-tänavaid. Vt http://wiki.openstreetmap.org/wiki/Talk:Tag:highway%3Dtrunk algust näiteks. - Oslo – tundub pigem niimoodi, kuigi peast linna teadmata võin eksida. c) Raske tõlgendada, eri kohtades erinevalt: - Soome – Helsingis linnas paistab et trunk-tänavaid on välditud, Turus samas lähevad trunkid linna. - Stockholm – seal on läbivad trassid päris kiirteed, trunke linnakandis üldse peaaegu polegi. Arenenud maa värk, normaalne nii olekski. Vaese/väikse maa märk, et läbi tänavate peavad minema olulised trassid. - Saksamaad ei saa ka samal põhjusel näitena kasutada, trunk vajadus väga väike Nii et põhimõtteliselt võib nii või naapidi otsustada. Google kaardil tundub et kasutatakse pigem võrgu lähenemist – seal on kollased teed läbi linnatänavate, kus tänav võibki olla osades kohtades 1-realine teeke. Ma ise eelistaksin võrgupõhist lähenemist (ehk varianti b)– OSM tagi mõistes siis peaksime kasutama trunk-i põhiteede võrgus rohkem, ja seal kus on esimese klassi tee, paneme motorroad=yes tagi juurde. Saab ilusama/ühtlasema teedevõrgu info – eestis siis moodustuks rohelistest trunk-teedest suurem võrk, punastest järgmine tase jne. Osalt on see ka kujunduse teema: primary ja trunk ei pea nii erinevat värvi olema nagu OSM-is on, Google lähenemine et kõik “olulised” teed on sarnased (neil on kollased), tundub päris mõistlik. Reaalselt kaardi järgi liikudes sa jälgid seda kollast joont, ja see kas vahepeal on tee kaherajaline või kasvõi metsarada, ei olegi ses mõttes oluline, et ju see see pidi olema teevõrku plaanides paratamatu. Ma sain ka Joosep-Georgi ettepanekust aru et see toetas sama mõtet? Jaak
_______________________________________________ Talk-ee mailing list [email protected] http://lists.openstreetmap.org/listinfo/talk-ee
